See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)" projekt IUT20-40
IUT20-40 "Resilientsuse allikad: erinevate toimetulekuviiside kujunemise neurobioloogilised, kognitiivsed ja afektiivsed eeldused ja mehhanismid (1.01.2014−31.12.2019)", Jaanus Harro, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut.
IUT20-40
Resilientsuse allikad: erinevate toimetulekuviiside kujunemise neurobioloogilised, kognitiivsed ja afektiivsed eeldused ja mehhanismid
Sources of Resilience: Neurobiology and Development of Cognitive and Affective Processes Crucial for Coping Styles
1.01.2014
31.12.2019
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.3. FarmaatsiaB740 Farmakoloogia, farmakognoosia, farmaatsia, toksikoloogia 3.1. Biomeditsiin (anatoomia, tsütoloogia, füsioloogia, geneetika, farmaatsia, farmakoloogia, kliiniline keemia, kliiniline mikrobioloogia, patoloogia)35,0
3. Terviseuuringud3.6. RahvatervishoidB680 Rahvatervishoid, epidemioloogia3.3. Terviseteadused (tervishoid, sotsiaalmeditsiin, hügieen, õeteadus, epidemioloogia)30,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.8. PsühholoogiaS260 Psühholoogia5.1 Psühholoogia ja tunnetusteadused35,0
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.2014211 400,00 EUR
01.01.2015−31.12.2015211 400,00 EUR
01.01.2016−31.12.2016211 400,00 EUR
01.01.2017−31.12.2017211 400,00 EUR
01.01.2018−31.12.2018211 400,00 EUR
01.01.2019−31.12.2019211 400,00 EUR
1 268 400,00 EUR

Viimastel aastatel on hakanud aset leidma oluline paradigma muutus vaimse tervise käsitlemisel - üldise mõjuga riskitegurite uurimisest indiviididevaheliste erinevuste tundmaõppimisele ning haavatavuse ja eraldi resilientsuse mõistmisele. Käesolev uuringutekava käsitleb väljavalitud mehhanisme, mis vahendavad indiviididevaheliste erinevuste rolli afektiivsete, ärevus- ja sõltuvushäirete tekkimisele. Me kavatseme kombineerida arengu-uuringuid ja eksperimentaalse psühholoogia meetodeid longituuduuringutega ja kasutame molekulaargeneetika, epigeneetika, käitumis- ja terviseandmeid, et kirjeldada kognitiivseid ja afektiivseid mehhanisme, mis aitavad stressirohkete elusündmuste müjusfääris säilitada vaimse tervise ja eluga edukalt toime tulla. Igal võimalikul juhul uurime samu käitumis- ja toimetulekufenomene paralleelselt originaalseid loomkatsemudeleid kasutades, et avastada vahendavaid molekulaarseid-neurokeemilisi mehhanisme.
An important paradigm shift, refocusing from the universal risk factors of mental health to inter-individual differences in vulnerability and resilience, is currently taking place. This research proposal addresses selected mechanisms that mediate the role of inter-individual differences in the development of affective, anxiety, and substance use disorders. We shall combine developmental and experimental approaches with longitudinal observational studies and use molecular genetic, epigenetic, behavioural and health data to reveal the cognitive and affective mechanisms that support resilience to adverse life events. Whenever feasible, the approach will be translational and mediating molecular and neurochemical mechanisms will be investigated in more detail using original animal models of resilience and distinct coping styles.
Psühhiaatrilise haavatavuse ja resilientsuse mehhanismide selgitamiseks tehtud transdistsiplinaarsetes uuringutes leidsime geenide ja keskkondade seniteadmata koosmõjuefekte impulsiivsusele ja agressiivse käitumise kujunemisele ning psühhiaatriliste häirete ilmnemisele. Näitasime esimestena oreksiinisüsteemi osalemist agressiivses käitumises.Näitasime, et alkoholi tarvitamisega alustamine, mis siirdeühiskonnas kiiresti nihkus nooremasse ikka, sõltub funktsionaalsetest geenivariantidest sünnikohordist oleneval viisil. Lõime eeldused kvalitatiivselt uute depressiooniravimite seireks katsetes, mis hindavad positiivset afektiivsust vs. hedoonilist käitumist, ja neurokeemilist vastust antidepressantidele. Taju-uuringute tulemused lubavad oletada, et lihtsate tajukatsete põhjal saab teha ennustusi inimeste resilientsuse kohta, mis usaldusväärsete katsude väljatöötamisel leiaks rakendamist värbamiskatsetel. Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Tervise Uuringu ning Eesti Psühhobioloogilise Liikluses Käitumise Uuringu longituudandmebaasid said väärtuslikku täiendust. Projekti käigus kaitsti 8 doktoriväitekirja. Kolm projekti täitjat said projekti ajal ETAG-ilt enda uuringutoetuse. Projektimeeskond panustas kolme Euroopa Liidu konsortsiumi (Aggressotype, CoCA, Eat2beNICE). Osaledes Roueni Ülikooli teadlaste juhitud uuringus avastasime esimese seedekulglamikroobi valgu, mille vastu tekkivad antikehad võivad siduda toitumist mõjustavad neuropeptiide ja arvatavasti kujundada söömishäireid. Otsene praktiline tähtsus on tulemusel, et õpetajate hinnang koolilaste aktiivsus-tähelepanuhäire sümptomitele ennustab tulevikus saavutatavat haridustaset, sõltumatult vaimsetest võimetest. Meie loodud sekkumismeetodi efektiivsusuuringud autokoolides vähendasid Eestis liiklusõnnetuste arvu. Näitasime projekti käigus, et autokoolid võivad selle sekkumismeetodi kasutamisega iseseisvalt hakkama saada. Eestis on meetodi regulaarsesse kasutusse võtnud kaheksa autokooli.