See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)" projekt IUT19-3
IUT19-3 "Taim-patogeen molekulaarsed interaktsioonid   (1.01.2014−31.12.2019)", Maria Cecilia Sarmiento Guerin, Tallinna Tehnikaülikool, Matemaatika-loodusteaduskond, Geenitehnoloogia instituut, Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Keemia ja biotehnoloogia instituut.
IUT19-3
Taim-patogeen molekulaarsed interaktsioonid  
Molecular plant-microbe interactions
1.01.2014
31.12.2019
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.12. Bio- ja keskkonnateadustega seotud uuringud, näiteks biotehnoloogia, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, biofüüsika, majandus- ja tehnoloogiauuringudT490 Biotehnoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt50,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.6. PõllumajandusteadusB225 Taimegeneetika4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)25,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.6. PõllumajandusteadusB390 Taimekasvatus, aiandus, taimekaitsevahendid, taimehaigused 4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)25,0
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.2014159 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.2015159 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.2016159 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.2017159 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.2018159 000,00 EUR
01.01.2019−31.12.2019159 000,00 EUR
954 000,00 EUR

Soovime uurida taim-patogeen interaktsioonide geneetilisi, molekulaarseid ning rakubioloogilisi aspekte. Kontsentreerume ühele RNA viiruste perekonnale - sobemoviirustele ning ühele seenpatogeenile - nisu jahukastele. Mõlemad patogeenide rühmad nakatavad kõrrelisi, mida peremeestena valdavalt kasutame. Selle kõrval on kasutusel aga ka teised, kaheidulehelised peremehed. Uurime järgmisi taim-patogeen interaktsioonide aspekte: 1. Sobemoviiruste liigid, genoomide organisatsioon, geenide funktsioonid, paljunemise, transpordi ja levimise mehhanismid; 2. Viraalsed ja endogeensed RNA vaigistamise supressorid kui ühed põhilised taimepatogeenide infektsiooni kontrollivad valgud; 3. Lookused, mis tagavad püsiva resistentsuse nisu jahukastele ja nende baasil uute jahukaste resistentsete nisu genotüüpide eelaretus; 4. Müosiinide roll taimede arengus ning taim-patogeen interaktsioonides; 5. Tolmukate arengut määravad geenid ja nende seos resistentsusreaktsioonidega.
We plan to study genetic, molecular and cellular aspects of plant-microbe interactions. We concentrate on one RNA virus genus - sobemoviruses and on the fungal pathogen wheat powdery mildew. As both infect cereals, these will be the main hosts throughout the study. Besides that, dicot hosts will be used. We plan to study the following aspects of plant-microbe interactions: 1. Characterization of different species of the Sobemovirus genus, their genome organizations, functions of genes, mechanisms of propagation, transport and spread; 2. Viral and endogenous suppressors of RNA silencing as the major players to control the infections in plants; 3. Characterization of loci determing the durable protection against wheat powdery mildew, prebreeding of new powdery mildew resistant wheat genotypes based on these; 4. Role of myosins in plant development and plant-microbe interactions; 5. Novel genes determining the development of anthers and their relations with resistance pathways.
Meie sobemoviiruste alaste uuringute tähtsaimaks teaduslikuks tulemuseks on nende taksonoomilise positsiooni määratlemine viiruste süstemaatikas – meie ettepanekul loodi uus taksonoomiline üksus, sugukond Solemoviridae. Meie teraviljaviiruste mass-sekveneerimistehnoloogial põhinev epidemioloogiline pilootuuring tuvastas mitmete põllumajanduslikult oluliste patogeenide olemasolu Eestis, mida edaspidi tuleks haarata seireprogrammidesse. Kirjeldasime mitu uut teraviljaviiruste liiki. Näitasime, et ABCE valgud on konserveerunud RNA vaigistamise supressorid erinevates organismides ja leidsime motiive, mis vastutavad selle funktisooni eest. Näitasime, et maisi sekreteeritav valk MAC1, müürlooga TPD1 ortoloog, interakteerub maisi retseptorkinaasi valgu MSP1 LRR domääniga. Leidsime maisi tähtsa PISTILLATA geeni, millel on mõju tolmukapea adaksiaalse ja abaksiaalse polaarsuse määramisele. Analüüsisime jahukaste suhtes resistentset (geen QPm-tut-4AL) nisuliini 8.1, mille genoomist ligikaudu 20% pärineb võõrliigilt. Tuvastasime, et a) võrreldes referentsgenotüüpidega on liin kaotanud ca 3% 4AL kromosoomist; b) liin kannab uudset VRN-A1f geeni alleeli, mis aeglustab taimede õitsemise algust ja c) liini 8.1 derivaatide saagikus on ligikaudu 10% suurem kui lähtesordil. Üks liini 8.1 derivaat on antud riiklikusse sordivõrdlusesse. Kasutades müosiinide kaksik- ja kolmikmutantide analüüsi, uurisime müosiinide kattuvaid rolle mudelorganismis harilik müürlook. Leidsime, et klass XI müosiinid on vajalikud varre gravitropismiks ning vahendavad kasvuhormoon auksiini transporti ning stressi poolt indutseeritud lehtede vananemist. Tulemused näitavad, kui erinevates organites ja protsessides müosiinid taimes osalevad, rõhutades, et rakuskelett vahendab dialoogi eri bioloogiliste protsesside ning erinevate organite vahel, mis on vajalik taimeorganismi funktsionaalse terviklikkuse tagamiseks. Tulemused on olulised alusteaduse aspektist ning panustavad taimeteaduse suurde pilti.