See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)" projekt ETF8688
ETF8688 " „Sõidukijuhtide tähelepanuprobleeme ja impulsikontrolli hindavate kognitiivsete mõõdikute väljatöötamine“" (1.01.2011−31.03.2017); Vastutav täitja: Marika Paaver; Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusfond , Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 51 300 EUR.
ETF8688
„Sõidukijuhtide tähelepanuprobleeme ja impulsikontrolli hindavate kognitiivsete mõõdikute väljatöötamine“
„Developing cognitive measures for evaluating attention problems and impulsive performance in car drivers“
1.01.2011
31.03.2017
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.8. PsühholoogiaS264 Eksperimentaal- ja rakenduspsühholoogia5.1 Psühholoogia ja tunnetusteadused100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskondkoordinaator01.01.2011−31.12.2016
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201210 800,00 EUR
01.01.2013−31.12.201310 800,00 EUR
01.01.2014−31.12.201410 800,00 EUR
01.01.2015−31.12.201510 800,00 EUR
01.04.2016−31.12.20168 100,00 EUR
01.01.2017−31.03.20170,00 EUR
51 300,00 EUR

Nii tähelepanuprobleeme kui impulsikontrolliraskusi on seostatud isiku suurema riskiga liikluses. Nii impulsiivsust kui tähelepanuraskusi on võimalik mõõta küsimustike ja sooritustestide abil. Siiani on aga küsimustikel ja sooritustestidel põhinevaid liiklusriski ennustavaid tegureid käsitletud eraldi ning Eestis pole kognitiivseid teste liiklusriski ennustamiseks valideeritud. Kognitiivsete funktsioonide nagu impulsikontroll ja jagatud tähelepanu kehv toimimise tase võib olla ka üheks põhjuseks, mis osa sõidukijuhte ei õpi liiklusriskidega edukalt toime tulema. Käesoleva uuringu raames on plaanis kõigepealt luua arvutiseeritud automaatselt sooritust mõõtvad ülesanded impulsikontrolli ja jagatud tähelepanu protsesside hindamiseks, võttes aluseks klassikalised neuropsühholoogilised meetodid. Valim (n=100) moodustatakse Eesti Psühhobioloogilises Liikluskäitumise Uuringus (EPBLU) osalenud isikutest. Testide usaldusväärsuse ja valiidsuse kontrollimiseks viiakse need läbi kõigepealt pilootvalimil (n=30) ning hiljem suuremal valimil, valides varasemate andmete põhjal välja spetsiifilised riskirühmad algajatest ja kogenud sõidukijuhtidest. Varasemalt mõõdetud näitajad hõlmavad näiteks erinevaid liikluskäitumise küsimustike ja impulsiivsuse skaalade tulemusi, objektiivseid liikluskäitumise näitajaid nagu registreeritud rikkumised ja õnnetused ning reageerimist autokoolides läbi viidud psühholoogilisele lühisekkumisele. Ühelt poolt aitab kavandatavate kognitiivsete testide tulemuste seostamine reaalse liikluskäitumise ja küsimustike näitajatega nimetatud impulsikontrolli ja tähelepanu mõõdikuid valideerida. Teisalt võimaldab riskeerivate autojuhtide seas kognitiivsete testide läbiviimine aru saada, mis põhjusel indiviid kujutab enesest riskirühma liikluses. Lisaks võimaldavad saadud andmed kontrollida mitmeid hüpoteese väliselt impulsiivse käitumise kognitiivse olemuse kohta – nt kas suurenenud õnnetuseriski ja liikluses tehtavate vigade põhjuseks on ajataju, pidurdusprotsessi häired, kiiruse eelistamine täpsusele või teadlik riskivõtmine.
Attention difficulties as well as impulse control problems have been associated with higher individual risk in traffic. Both of these may be measured with questionnaires as well as performance tasks. So far the questionnaire-based and performance task based predictors of traffic risk have been quite studied separately, and in Estonia currently there are no validated cognitive tasks for screening of potential driving problems. A lower function of cognitive abilities like impulse control and attention may also be the reason, why some drivers do not learn to manage the traffic risks successfully. In this study, computerized tests will be created that automatically measure subjects’ performance in tasks related to inhibitory control and divided attention, based on classical neuropsychological tests. The sample (n=100) is derived from the experienced (n=1003) and novice drivers (n=1866) databases of Estonian Psychobiological Traffic Behaviour Study (EPTBS). For testing the reliability and validity of the tests, at first a series of tasks will be carried out in a pilot sample (n=30). The final testing battery will be selected and carried out in a bigger sample that is selected from the existing database according to the specific traffic risk factors. Earlier measures include the impulsivity and attention deficit scale scores, self-estimated skills, and objective data on traffic behaviour like accident and violation records, and response to a brief psychological intervention in driving school. On one hand, uniting the results of the planned cognitive tasks with the data from the earlier database enables to validate the mentioned tests. On the other hand, testing cognitive abilities in risky drivers helps to understand the specific mechanisms behind their risk-taking. Finally, the acquired data enables to test hypotheses on the cognitive nature of impulse control – for example, whether the underlying reasons for apparently impulsive behaviour are in the preference for speed over accuracy, problems in inhibition process, subjective tempo or acknowledged risk-taking.
Projekti tulemusena saadi mitmeid läbinisti uudse väärtustega tulemusi psühholoogiliste sekkumiste kognitiivsete toimemehhanismide kohta, loodi üks täiesti originaalne sekkumisprogramm ja üks ainulaadne mõõdik teadveloleku toimemehhanismi hindamiseks. 1) Projekti raames avaldatud artikkel (Paaver jt 2013, Accident Analysis and Prevention) näitab 1004 katseisikuga randomiseeritud kontrollrühmaga välieksperimendi tulemusi, kus impulsiivsuse teadvustamisele suunatud lühikese (1,5 h) psühholoogilise sekkumise abil suudeti poole võrra vähendada politsei poolt registreeritud kiiruseületamisi juhilubade omandamise järgselt. Näidati ka üldise vaimse võimekuse modereerivat mõju psühholoogilise sekkumise edukusele. Nimetatud sekkumine on praeguseks kasutusele võetud Kanadas rahvusvahelise ettevõtte Mercedes-Benz Driving Academy poolt. 2) Teadveloleku toimemehhanismi uurimiseks loodi täiesti uudse disainiga mõõdik - Emotsioonide Indutseerimise Katse (EIK), mis võimaldab eksperimentaalselt uurida emotsiooniregulatsioonistrateegiate mõju afektiivsele reaktiivsusele ajus registreerides sündmuspotentsiaale aju elektrilises aktiivsuses. Näitasime, et teadveloleku (mindfulness) strateegiat rakendades negatiivse sisuga pilte korduvalt vaadates algselt kasvab ja korduval esitamisel väheneb hilise positiivse potentsiaali (LPP) amplituud. Eemaldumisele suunatud strateegiat rakendades aga saavutati kohene leevendus, kuid stiimuli suhtes ei toimunud adaptatsiooni (Uusberg jt 2016, Biological Psychology). 3) Käivitati pikaajaline uuring “Krooniliste psüühikahäirete emotsionaalsed ja kognitiivsed mehhanismid: muutused psühhosotsiaalsete oskuste treeningprogrammi käigus ning muutusi ennustavad tegurid”, mille raames on emotsiooniregulatsiooniprobleemidega patsientide seas juba kolmel rühmal (teraapiarühma n=27, kontrollrühma n=25) läbi viidud 6 kuud vältavat teadveloleku oskusi õpetavat rühmateraapiat. Esialgsed tulemused näitavad, et Emotsiooni Indutseerimise Katses (EIK) eksperimentaalselt teadveloleku rakendamisel toimuv LPP dünaamika ennustab rühmateraapia raviedukust.