Isikukategooria on keeltes üks enamlevinud grammatilisi kategooriaid, millega märgitakse diskursuse kõige olulisemaid osalejaid: kõnelejat (esimene isik), adressaati (teine isik) ning seda, kellest kõneletakse, kuid kes pole ei kõneleja ega adressaat (kolmas isik). Käesolevat uurimistoetust taotletakse erinevate isikukategooriaga seotud nähtuste ja protsesside kirjeldamiseks ja selgitamiseks. Uuritav materjal kogutakse ühiskeele suulisest ja kirjalikust vormist, vanast kirjakeelest ja murdekeelest, kus isikukategooria väljendusvahendid varieeruvad suurel määral.
Projekt eesmärgiks on selgitada, kuidas isikukategooria avaldub erinevates konstruktsioonides ning mil määral ja kuidas on need nähtused funktsionaalselt ja kognitiivselt motiveeritud. Laiemalt otsime vastust tuntud, ent väheuuritud küsimusele, mil määral on keeles vorm ja funktsioon seotud.
Uurimus keskendub kahele põhiteemale:
1) subjekti ellipsi (pro-drop’i) kasutustingimused eesti keeles ja selle seos isikuühildumisega;
2) sekundaarsete (mitte subjektina väljendatavate) isikut väljendavate argumentide semantika, käitumisomadused ja grammatisatsiooni aste erinevates konstruktsioonides (sh konstruktsioonid, milles isikut eksplitsiitselt ei väljendata, nt üldisikulised, umbisikulised ja isikuta laused).
One of the most common grammatical categories in languages is the category of person that marks the most important discourse participants: speaker (first person), addressee (second person) and the party talked about that is neither the speaker nor the addressee (third person). This grant is asked for studying the features and processes concerned with the category of person. The research data will be collected from spoken and written standard Estonian, historical writings of Estonian and Estonian dialects, where the means of expressing the person varies greatly. The goal of this project is to clarify how the person appears in different grammatical constructions, in what extent and how are these features motivated functionally and cognitively. From a wider viewpoint we ask the common but still unanswered question: what is the relation between the form and the function in a language.
The study concentrates on two main topics:
1) the conditions for using pro-drop in Estonian and its relations with agreement in person;
2) the semantics, behavioral properties and the degree of grammaticalization of the arguments that express the person secondarily (not as the subject) in different constructions (incl. constructions, where the person is usually not expressed explicitly).