See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM09-155
EKKM09-155 (EKKM09-155) "Vanem eestikeelne ajakirjandus kui rahvusliku kultuurimälu kandja digitaalajastul (1.01.2009−31.12.2013)", Merike Kiipus, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM09-155
Vanem eestikeelne ajakirjandus kui rahvusliku kultuurimälu kandja digitaalajastul
1.01.2009
31.12.2013
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.14. Kommunikatsiooni- ja infoteadusedH100 Dokumentatsioon, informatsioon, raamatukogundus, arhiivindus 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
AsutusRollPeriood
Eesti Kirjandusmuuseumkoordinaator01.01.2009−31.12.2013
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.2009423 450,00 EEK (27 063,39 EUR)
01.01.2010−31.12.2010423 070,00 EEK (27 039,10 EUR)
01.01.2011−31.12.201127 040,00 EUR
01.01.2012−31.12.201227 040,00 EUR
01.01.2013−31.12.201327 040,00 EUR
135 222,49 EUR

Projekti eesmärgid. 1) Eesti ajakirjanduse analüütilise retrospektiivse üldise bibliograafia (1821–1940) koostamine ja kättesaadavaks tegemine andmebaasis BIBIS (http://www2.kirmus.ee/biblioserver/). 2) Vanema (XIX. sajandi ja XX. saj alguse) ajakirjanduse tagatisfondi loomine. 3) Vanema ajakirjanduse digitaliseerimine ja kättesaadavaks tegemine andmebaasis DEA (http://dea.nlib.ee). 4) Pseudonüümide andmebaasi ISIK (http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/) koostamine ja täiendamine. Tähtsus. Eesti rahvuskultuuri uurimise üheks olulisemaks allikmaterjaliks on vanem eestikeelne ajakirjandus. Ajakirjanduse retrospektiivne analüütiline andmebaas omab globaalset tähtsust eesti rahvuskultuuri ja teadusloo uurimisel ning on aluseks mitmesuguste interdistsiplinaarsete uuringute teostamiseks. Vanema ajakirjanduse sisu kaudu on võimalik vaadelda mistahes teema või eriala arengut Eestis. Analüütiline bibliograafia võimaldab uurida eesti arhitektuuri, asustuse, geograafia, keele, kirjanduse, kultuuri, majanduse, poliitika, põllumajanduse, spordi, teaduse, teatri jne ajalugu. Enamik analüütilisest informatsioonist (ca 2,3 milj. ühikut) paikneb bibliograafiaosakonna kartoteekides. Arvestades teadusliku uurimistöö vajadusi tuleb jätkata eesti ajakirjanduse analüütilise retrospektiivse üldise bibliograafia koostamist ning viia lõpuni Postimehe bibliografeerimine andmebaasis BIBIS. 30-ndate aastate ajakirjanduse sisu analüütiline andmebaas BIBIS, mida koostatakse ainult Eesti Kirjandusmuuseumis, on otseselt seotud digitaalse ajakirjanduse andmebaasiga DEA – kõik bibliografeeritud artiklid on loetavad otse algallikatest. Andmebaasis BIBIS on eraldi isiku-, koha-, asutuste- ja märksõnaregistrid. Kõik väljad on otsitavad. Kirjeid saab vaadelda nii töölehena kui bibliokirjena ning vastavalt ka sorteerida. Eesti perioodikafondi päästmiseks tuleb jätkata ajalehtede mikrofilmimist ja tagatisfondi loomist ning lugejatele kättesaadavaks tegemist. Kuna perioodikaväljaanded, mis on sageli ainueksemplarid, on pideva kasutuse tõttu väga halvas seisundis, siis kuuluvad nii mitmedki aastakäigud restaureerimisele/konserveerimisele, sest nende edasine kasutamine ohustaks originaaleksemplaride säilimist. Aastail 1998-2000 ja 2004-2008 mikrofilmiti Eesti Kirjandusmuuseumis vanemat perioodikat vastavalt ISO standardile 250-le negatiivfilmile. Mikrofilmitavat materjali oleks veel ca 250 rulli jagu. 2003. a. alustati mikrofilmitud vanemate ajalehtede digitaliseerimist. Kuni 2009. a. tehti Eesti Kirjandusmuuseumi poolt andmebaasis DEA kättesaadavaks ca 450 mikrofilmirulli. 2009. a. ootab indekseerimist ca 150 mikrofilmirulli ning iga-aastane juurdekasv. Andmebaas DEA säästab tunduvalt haruldaste perioodikaväljaannete kasutamist (kõiki originaale ei pea enam laenutama). Aasta-aastalt on kasvanud lugejate/uurijate huvi vanema ajakirjanduse andmebaasi DEA vastu. Andmebaas tekib ainult mikrofilmitud ajakirjanduse põhjal. Enne lugejateni jõudmist tuleb läbida järgmised töömahukad etapid: mikrofilmimisele mineva teaviku leht-leheline kontroll, restaureerimine, puuduvate numbrite/lehekülgede hankimine, iga lehekülje kaader-kaadri haaval pildistamine, mikrofilmide ilmutamine, filmirullide skaneerimine, skaneeritud tif-failide konverteerimine png-formaati, failide töötlemine ja edastamine ELNET keskserverisse, failikaustade kirjeldamine, jagamine toimetusse, kaader-kaadri haaval indekseerimine, filmirullide kontroll, indekseeritud info sidumine elektronkataloogiga ESTER, failide lugejamoodulise konverteerimine jne. Arhiivifailid edastatakse andmebaasi DIGAR. Vanemas ajakirjanduses esinenud pseudonüümsete autorite põhjal on koostatud pseudonüümide andmebaas ISIK. Andmebaasi täiendatakse bibliografeerimise käigus jooksvalt. Plaanis on andmebaasi täiendada ka mitmete bibliograafiate ja teatmeteoste põhjal. Andmebaasi isikuid on võimalik siduda digitaliseeritud teatmeteoste lehekülgedega. Tulemused. Eesti ajakirjanduse üldise analüütilise retrospektiivse bibliograafia kaudu tagatakse ligipääs vanema eestikeelse ajakirjanduse uurijatele. Kaasaegse tehnoloogia baasil luuakse vanemast perioodikast nii tagatis- kui ka kasutusfond. Arendatakse edasi eesti pseudonüümika andmebaasi. Riskid. Eesti ajakirjanduse analüütilist retrospektiivset bibliograafiat on alates 1996. aastast koostatud projektfinantseerimise toel. 2008. a. lõppes riiklik programm “Eesti keel ja rahvuslik mälu”, millest kaeti kõik senised tegevuskulud (analüütiline biblograafia, ajakirjanduse tagatis- ja kasutusfond, pseudonüümide andmebaas). 2009. aaastal puudub Eesti Kirjandusmuuseumil eelpool mainitud tööde jätkamiseks finantskate (ressurssi jagub ainult 2-eks kuuks). Finantseerimise puudumine takistab eesti ajakirjanduse retrospektiivse analüütilise üldise bibliograafia koostamist, vanema ajakirjanduse fond muutub kasutamiskõlbmatuks ning tuleb uurijatele sulgeda. Paberkandjal trükitud ajakirjandus hävib ning pole enam, millest valmistada tagatis- ja kasutuskoopiaid, andmebaas DEA ei täiene.